AJA HAMBAD

KUS SA OLED? mõttelised tegelaskujud:  Hool - loodetavasti inimene Mittekuuluja - ma olen inimene Kuuluja - ma sain inimeseks, siis aga lakkasin olemast inimene Puutumatus - kas see saab üldse olla tegelaskuju? HOOL "Đje Si?" küsin ma, seistes keset korteri elutuba.  Montenegros tähendab see "Kuidas sul läinud on?", kuigi küsimuse otsene tõlge oleks pigem "Kus sa oled?". Võib ju inimese asukoht kõneleda sellest, kuidas tal läheb. Samuti võib inimese käekäik osutada tema asukohale.  Tänan küsimast, olen elutoas. L aest ripub alla valge niit. Kogu korteri ruumala on koondunud, võibolla isegi klammerdunud selle niidi külge. Habras niit muudkui aga ripub. Teatavas mõttes ripub see korter iseenda küljes. Ja see on hea, et talle on ulatatud see niit. See hele ja õrn lootuskiir. Siis ei vaju ta mitte kunagi sohu.  "Đje Si?" küsin ma. Olen magamistoas. Katsun seina. Sein, kas keegi on sind kunagi üldse katsunud? Kui on, siis kuidas? Kuidas me tavaliselt

MÄRKMED KORTERIST 06. juuli 2022 Eilne külaskäik korterisse. Korter paistis olevat remondis. Põrandal oli ehituspaber. Pahemat kätt jäi kaks ust, küllap vannituba ja WC, millel näis olevat selles töös ebaoluline otstarve. Paremat kätt jäi lauatelefon, kuhu külastajad helistama peavad, et sisse pääseda. Pisut edasi kõndides tuli keerata vasakule, et jõuda kööki. Köök oli kitsas, pikliku kujuga. Tänava suhtes rööbiti. Ka aken oli piklik. Vaade avanes Selverile. Aknale oli kinnitatud vana kopsuröntgeni pilt, mis vist pärines 2000ndate algusest. Midagi muud ma köögist ei mäleta. Pilt köögist on abstraktne. Seal oli pisut segadust aga ma ei suuda seda artikuleerida. Need  asjad, mis köögilaual olid, eksisteerivad mu mälus, ent nende tähendused ei ole jõudnud veel  välja areneda. Köögi ja koridori vahepeale jäi kapp, millele kirjutatud “Forget”. Sees Jan Kausi ja Sander  Saarmetsa samanimeline video, mis tol päeval veel ei töötanud. Tol päeval kõndisin ma koridorist otse elutuppa. Seal oli t

MÄRKMED ŠAŠLÕKIBAARIST Esimene külaskäik 03.07.22 Rakveres on üks endine šašlõkibaar, uppunud maltsa sisse, mis on üle pea kasvanud. Aias on pruunid hammastega pead, mis, nagu räägitakse, hakkavad mingit juttu ajama, kui töö valmis saab. Sees on elevandisõnnikust (okei, savikrohvist) kokku mätsitud väikene linn, kus majad meenutavad pääsukeste pesi. Töö nimi on “Kiss and Fly”, mis räägib mäletamisest, mälumisest, turvatundest, kinnihoidmisest, lahtilaskmisest. Sõnniku asemel on tegelikult savikrohv, mis on segatud õlgedega, hammastega, proteesidega, mis saadud hambaarstidelt. Vahepeale on puistatud tänavagraanuleid, siin-seal kasvab pottides taimi. Kuskilt tuleb suitsu. Kuskil on proteesidest ja hambaklambritest tehtud väikesed skulptuurid mis heidavad varju. Ja laest langeb alla riie, millel kujutatud orientaalse alatooniga inimfiguuri. Sealt kulgevad valged niidid sõnnikust kokku mätsitud linnani. See võib olla tõepoolest linn. Ja on ka miski, mis on kerkinud linna kohale. Ja see mis